Käisin täna jooksmas Vaikse ääres... kuulen ta kohinat ja kutsumist juba kaugelt, nii kooli minnes kui koolist tulles...
Võtsin jalad paljaks ja jooksin mööda soolast veepiiri. Vesi on ilus, läbipaistev ja liivane... otsustasin mitte hoolida pükstest mis võisid märjaks saada ja kihutasin mööda murduvaid laineid, päike saatis mind, soojendas ja rõõmustas.
Jooksin ajatajuta, ma ei väsinud ära, pärast vanemad ütlesid, et sa käisid miilide kaugusel! Vau, ei märganudki. Meri võtab kuidagi aja ära, ääretu veeväli...Koguaeg sosistas mulle oma tarka sõnumit.
Jooksin ja naersin, hüppasin ja rõõmustasin kui varbad üha kiiremini maad mõõtsid, vajusid mudasse ja vesi pritsis mu üleni märjaks.
Leidsin veest suure kala luukere, selline värviline kala oli olnud, sabast oli näha. Ilus kala.
Siis tegin capoeirat nii et muda lendas igasse ilmakaarde ja oli äratundmine, see soe tunne.
Friday, 27 July 2007
Thursday, 26 July 2007
Rõõm on enesekindlus.
Olen nüüd kaks nädalat Uus-Meremaalane olnud. Päris hea tunne, tundub nagu raskem ja ebakindlam aeg on möödas. Hakkan vaikselt kooliga ka kohanema, keel on veel kuidas ta on, aga minu viga ongi kõike korraga tahta. Ja kuna ma mõistan oma viga, siis ma lihtsalt lasen asjadel minna omasoodu ise seda soodustades.
Veider, kuidas positiivne emotsioon võib inimesed ühele lainele tuua. Näiteks, täna, soovides midagi klassiõdedele seletada, läksid sõnad sassi ja purskusin kõva häälega üle klassi naerma. Ja terve klass naeris minuga kaasa. Positiivne laine läbis kõiki, see avas midagi mu jaoks. Nii hea on naerda oma eksimuste ja raskuste üle, lihtsalt võrratu!
Niisiis oli täna tore päev. Rõõm ühendab inimesi.
Veider, kuidas positiivne emotsioon võib inimesed ühele lainele tuua. Näiteks, täna, soovides midagi klassiõdedele seletada, läksid sõnad sassi ja purskusin kõva häälega üle klassi naerma. Ja terve klass naeris minuga kaasa. Positiivne laine läbis kõiki, see avas midagi mu jaoks. Nii hea on naerda oma eksimuste ja raskuste üle, lihtsalt võrratu!
Niisiis oli täna tore päev. Rõõm ühendab inimesi.
Sunday, 22 July 2007
Ball
Ball oli selline suurejooneline sündmus. Meie väikse Opotiki College ball. Sissesõit koolihoovi oli enamvähem selline, nagu te võibolla nagu Holliwoody Oscari galasid vaadates näinud olete. Majaesine oli kiljuvat linnarahvast täis, ja neid oli palju. Ongi selline traditsioon, et kogu linn praktiliselt tuleb vaatama piigade kleite ja kogu seda glamuuri. Auto sõitis hoovi sisse, ühed piigad tulid limusiiniga, väga fancy valge limo oli. Hiljem kuulsin neilt et see oli 700 dollarit maksma läinud, ning kõik on nüüd vähemalt nädal aega söömata. Broke ya know. Aga see pole midagi selle elegantsi ja sära kõrval, mis neid ehtis selle momendi kestel, mil nad oma säravais kleitides pepud autost välja venitasid. Ma olin ka siis juhtumisi 13 aasta piigadega(13 aasta on siin viimane klass)puntis. Meie läksime tuletõrje autoga, nad on seespoolt ikka päris ruumikad ja vahvad. Sireenid käisid üle terve linna. Ma olin esimene kes pidi sealt välja hüppama. Noh, mul mingit erilist kleiti ei olnud. Olin vast kõige ekstsentrilisem oma teksade ja pasteldega, millele üks pikk siidisärk peale oli tõmmatud. :D Aga lehvitasin oma fännidele kõige agaramalt! Välkude sähvimise saatel läksime täielikult Vana Kreeka ja Rooma stiilis ehitud ballisaali (See oli balli teema). Apollo viskas uksel roosiõisi... ja pidu võis alata. Tutvusin nii paljude inimestega! See oli nüüd see koht, kus kõik sai palju omasemaks. ja ma sain sõbraks nii vahvate inimestega. Lõime tantsu, siin on ikka inimesed vabamad kui Eestis. Lõunamaa temperament I guess. Kõik tantsisid kõigiga, sain päris mitu korda tunnustust oma tantsustiili pärast, mis oli tore!
Friday, 20 July 2007
lõuna rist
Täna oli pikk päev. Hommikul ärkasime, kuulasime Pink Floydi. Ma kärsatasin pannkooke köögis. It was nice. Olime Kayga kahekesi, ja meil on alati millestki rääkida, niisiis lobisesime perekonna teemadel, need teemad on siin sageli väga aktuaalsed. Käisime hiljem linnas, Whakatanes, mõned vajalikumad asjad said soetatud, ja lõpuks sain pildid arvutisse. Niiet kõigil võimalik pilte vaadata.
Käivad suured ettevalmistused balliks, kõik lasevad juba mitu nädalat oma soengut teha ja küüsi lakkida. Ja kingad ja kleit...Ma võtsin ühe pika kena siidist pluuse ja jätan seekord teksad allapanemata, niiet ongi ballgown olemas. Though...ta on päris staatiline, niiet naljatasime täna, et kõik õhupallid on minu kleidi küljes, lendlevad värvilised paberid mähkunud ümber mu jalgade ja juuksed püsti nagu õhuline "mikrofon". Olen sedaviisi kindlasti õhtutäht.
Inimesed küsivad, kas ma koju ei igatse???
Seepeale ütlen, et ei igatse. Kuidas ma saaksingi igatseda? Ma tahtsin siia tulla, ma tahan siin olla, tahan kõike seda näha ja kogeda. Kuigi jah, tunnetan puudust, kõik on muutunud. Kui ma seda väga emotsionaalselt võtaksin enda jaoks, teeksin asjad, kohanemise siin palju raskemaks. Aga mõtlen enda jaoks asjad lihtsaks ja selgeks, ma ei tulnud siia igatsema. Ma tulin viimast võtma! Ja seda ma teengi.
Mul on meeletult plaju ilusaid pilte mu unistamise raamatus, sellest mis tuleb ja oli. Ja need pildid on tohutu energiaallikas. Kui ainult, tahan, panen silmad kinni, ja kogu teine maailm avaneb mu jaoks. Vahest vedelen enne magamajäämist mitu tundi voodil ja tahtmatult unistan. Tervitan oma inimesi mõttes. Armastus sealsete inimeste vastu ja mälestused kooskogetud seiklustest ja üheskoos tehtud asjadest...Armastus on mu jõud.
Vaatasime veel Royga tähti, meil on ju taevas tähti täis, talv. Näitas mulle lõuna risti.
Käivad suured ettevalmistused balliks, kõik lasevad juba mitu nädalat oma soengut teha ja küüsi lakkida. Ja kingad ja kleit...Ma võtsin ühe pika kena siidist pluuse ja jätan seekord teksad allapanemata, niiet ongi ballgown olemas. Though...ta on päris staatiline, niiet naljatasime täna, et kõik õhupallid on minu kleidi küljes, lendlevad värvilised paberid mähkunud ümber mu jalgade ja juuksed püsti nagu õhuline "mikrofon". Olen sedaviisi kindlasti õhtutäht.
Inimesed küsivad, kas ma koju ei igatse???
Seepeale ütlen, et ei igatse. Kuidas ma saaksingi igatseda? Ma tahtsin siia tulla, ma tahan siin olla, tahan kõike seda näha ja kogeda. Kuigi jah, tunnetan puudust, kõik on muutunud. Kui ma seda väga emotsionaalselt võtaksin enda jaoks, teeksin asjad, kohanemise siin palju raskemaks. Aga mõtlen enda jaoks asjad lihtsaks ja selgeks, ma ei tulnud siia igatsema. Ma tulin viimast võtma! Ja seda ma teengi.
Mul on meeletult plaju ilusaid pilte mu unistamise raamatus, sellest mis tuleb ja oli. Ja need pildid on tohutu energiaallikas. Kui ainult, tahan, panen silmad kinni, ja kogu teine maailm avaneb mu jaoks. Vahest vedelen enne magamajäämist mitu tundi voodil ja tahtmatult unistan. Tervitan oma inimesi mõttes. Armastus sealsete inimeste vastu ja mälestused kooskogetud seiklustest ja üheskoos tehtud asjadest...Armastus on mu jõud.
Vaatasime veel Royga tähti, meil on ju taevas tähti täis, talv. Näitas mulle lõuna risti.
Tuesday, 17 July 2007
Keel
Muljeterikas päev, esimene koolipäev.Jõudsin juba korraks mõelda, et saaks see juba läbi, kui kõik hakkas paremini minema.
Millest täna olen palju mõelnud, keel.
Keel siin, keel kodus, kõikjal ja mitte meie ja nende keel vaid, meie keel, meid ühendamaks.
Sellepärast naudin keeleõppimist, kompamist, mõistmist ja mittemõistmist, sest nii kaugele on minna, meie keeles, nii sügavale vaadata.
Rääkisime popi ja momiga keelest. Meil on olnud kombeks igal õhtul sõnu läbi vaadata, õppida, kirjutame nad külmkapile, ja ma kirjutan neile ülepäeviti ka eesti keelseid sõnu. Siiamaani on seal: Tere hommikust! Headööd! ning luuslanki lööma ehk siis laisklema. To lounge around.
Though...nad unustavad alalõpmata ära eee-d ja ööö-d. Aga nad on agarad õppijad.
Mäletan veel seda hiljutist tunnet, kui veel Eestimaal elasin, kui näiteks luuletasin, rääkisin, kuulasin Vägilasi, kuidas tundsin keele võlu ja tunnetasin seda kinki mis on antud selle näol et saan seda imelist ja just eesti keelt kasutada, tunnetada oma kasutuses. Ta on sama painduv kui kõige värskem pajuoks, tema kõla on vapustavalt malbe ja kaunis kui sellele mõelda. Ma tõesti armastan eesti keelt. Ta on nii kaunis, oma murdes, luuletades, kokku pannes ja lahti võttes. Lihtsalt arvutult võimalusi, kui on tahtmist keelt tunnetada kui suurt kinki.
Roy ütles, et ta kasutab seda kui tööriista. Milleks leiutada jalgratast, kui jalgaratas on juba ammu leiutatud? Hea on teda kasutada, noh me ei mõtlegi, kas on hea või ei ole, aga mugav, käepärane, spontaane. Mulle meeldib jalgratas algusest lõpuni, tema lenkstang ja kett, ja lülid, millest kett on kokku pandud, mulle meeldivad ta kummid, sest nad sõidavad kõigest üle kiiruga ja lauldes ja uneledes ja vingerdades ja raskelt ja vahest lähevad katki.
Ja kust meie keel tuleb? Ma kodus olles mõtlesin veel selle peale... Ta tuleb Põhjamaade külmast (nagu siinne keel tuleb lõunamaade soojusest), mere kohinast, meie maa ajaloost, meie lasteaialapse laulust, maakodust, isast ja vanavanavanematest. Seosed kõige vahel, mis on meie ümber... seos Maa, taeva, armastuse, sõpruse... keele... vahel.
Millest täna olen palju mõelnud, keel.
Keel siin, keel kodus, kõikjal ja mitte meie ja nende keel vaid, meie keel, meid ühendamaks.
Sellepärast naudin keeleõppimist, kompamist, mõistmist ja mittemõistmist, sest nii kaugele on minna, meie keeles, nii sügavale vaadata.
Rääkisime popi ja momiga keelest. Meil on olnud kombeks igal õhtul sõnu läbi vaadata, õppida, kirjutame nad külmkapile, ja ma kirjutan neile ülepäeviti ka eesti keelseid sõnu. Siiamaani on seal: Tere hommikust! Headööd! ning luuslanki lööma ehk siis laisklema. To lounge around.
Though...nad unustavad alalõpmata ära eee-d ja ööö-d. Aga nad on agarad õppijad.
Mäletan veel seda hiljutist tunnet, kui veel Eestimaal elasin, kui näiteks luuletasin, rääkisin, kuulasin Vägilasi, kuidas tundsin keele võlu ja tunnetasin seda kinki mis on antud selle näol et saan seda imelist ja just eesti keelt kasutada, tunnetada oma kasutuses. Ta on sama painduv kui kõige värskem pajuoks, tema kõla on vapustavalt malbe ja kaunis kui sellele mõelda. Ma tõesti armastan eesti keelt. Ta on nii kaunis, oma murdes, luuletades, kokku pannes ja lahti võttes. Lihtsalt arvutult võimalusi, kui on tahtmist keelt tunnetada kui suurt kinki.
Roy ütles, et ta kasutab seda kui tööriista. Milleks leiutada jalgratast, kui jalgaratas on juba ammu leiutatud? Hea on teda kasutada, noh me ei mõtlegi, kas on hea või ei ole, aga mugav, käepärane, spontaane. Mulle meeldib jalgratas algusest lõpuni, tema lenkstang ja kett, ja lülid, millest kett on kokku pandud, mulle meeldivad ta kummid, sest nad sõidavad kõigest üle kiiruga ja lauldes ja uneledes ja vingerdades ja raskelt ja vahest lähevad katki.
Ja kust meie keel tuleb? Ma kodus olles mõtlesin veel selle peale... Ta tuleb Põhjamaade külmast (nagu siinne keel tuleb lõunamaade soojusest), mere kohinast, meie maa ajaloost, meie lasteaialapse laulust, maakodust, isast ja vanavanavanematest. Seosed kõige vahel, mis on meie ümber... seos Maa, taeva, armastuse, sõpruse... keele... vahel.
Saturday, 14 July 2007
Tutvumas
Juba neljas p''ev kohapeal.
2rkasin t''na p''ikset6usuga, p''ike t[useb m''gede tagant, valgustades otseselt terve toa.
Eile k'isime momiga koolis, aineid valimas. Kool asub Opotikis, mis on mu kodust umbes 12 km kaugusel. Kool algab juba esmasp''eval. Valida sai ainult 6 ainet, mis oli veider. Valisin siis: kunst, kus pidi v''ga vahva [petaja olema, bioloogia, geograafia, math, inglise keel ja maori keel. Mul on v]imalik veel ''ra muuta, mis logiseb. Eks esmasp''eval saab siis tunda. Linnas jalutasime, vaatasime ]le olulisemad poed, nagu recycling shop I ja II, raamatukogu, pank, j''''tisepoest sain oma elu suurima j''''tise, mida putkas v]ib m]]a. See oleks n]]d see koht kus eesti j''''tisekaubitsejad h''bip''rast maa-alla v[iksid vajuda.
K'isime ka ]htupoole mudav''ljadel jalutamas vanematega, mis asuvad neil maja ees. T]mbasime kummikud jalga, suvel saab paljajalu minna, ja tunda kuidas soe muda varvaste vahest v'lja
tr[gib. Mudav''li on t''is v2ikesi augukesi, kus elavad tuhanded tillukesed krabid. N''gin ka ]he krabi ''ra. Praegu talvel nad on oma urgudes, ega taha eriti v''lja tulla. K''isime naabriaias apelsinipuud raputamas, kuid apelsinid on valmis alles nii paari n''dala p''rast.
Uus-Meremaa kauneim coast on seesama kust ma igap'ev kooli hakkan s]itma, Pacific Oceani kaldalt. Vaatan, ''kki saan jalgratta kaubitseda kuskilt. See oleks vahva.
300 meetrit minu majast on ka ookean, lihtsalt v]rratu rand, kus ei k''i isegi inimesi! Isn't that cool or what.
Suundun hommikus''''ki vaaritama, teen eestimaist porrige'i. Ma naudin seda tohutult, sest toitudega on natuke k''''ga. Elan banaanide peal. Suu tahab harjumist.
2rkasin t''na p''ikset6usuga, p''ike t[useb m''gede tagant, valgustades otseselt terve toa.
Eile k'isime momiga koolis, aineid valimas. Kool asub Opotikis, mis on mu kodust umbes 12 km kaugusel. Kool algab juba esmasp''eval. Valida sai ainult 6 ainet, mis oli veider. Valisin siis: kunst, kus pidi v''ga vahva [petaja olema, bioloogia, geograafia, math, inglise keel ja maori keel. Mul on v]imalik veel ''ra muuta, mis logiseb. Eks esmasp''eval saab siis tunda. Linnas jalutasime, vaatasime ]le olulisemad poed, nagu recycling shop I ja II, raamatukogu, pank, j''''tisepoest sain oma elu suurima j''''tise, mida putkas v]ib m]]a. See oleks n]]d see koht kus eesti j''''tisekaubitsejad h''bip''rast maa-alla v[iksid vajuda.
K'isime ka ]htupoole mudav''ljadel jalutamas vanematega, mis asuvad neil maja ees. T]mbasime kummikud jalga, suvel saab paljajalu minna, ja tunda kuidas soe muda varvaste vahest v'lja
tr[gib. Mudav''li on t''is v2ikesi augukesi, kus elavad tuhanded tillukesed krabid. N''gin ka ]he krabi ''ra. Praegu talvel nad on oma urgudes, ega taha eriti v''lja tulla. K''isime naabriaias apelsinipuud raputamas, kuid apelsinid on valmis alles nii paari n''dala p''rast.
Uus-Meremaa kauneim coast on seesama kust ma igap'ev kooli hakkan s]itma, Pacific Oceani kaldalt. Vaatan, ''kki saan jalgratta kaubitseda kuskilt. See oleks vahva.
300 meetrit minu majast on ka ookean, lihtsalt v]rratu rand, kus ei k''i isegi inimesi! Isn't that cool or what.
Suundun hommikus''''ki vaaritama, teen eestimaist porrige'i. Ma naudin seda tohutult, sest toitudega on natuke k''''ga. Elan banaanide peal. Suu tahab harjumist.
Wednesday, 11 July 2007
Dubaist-Melbourne-Aucklandi
Nali. Ei olnud seal mingit Melbourni. Udu oli, ja lendasime Sydneysse, kus keegi meie piletitega tegeleda ei tahtnud. Peale terve p'eva ootamist ja p'rast seda kui ma k]ikidest oma j'rgmistest lendudest maha olin j""nud, saime ]htul kuidagimoodi Aucklandi. Kohtusin toredate inimestega, Katherine, Mohhamed Ali, Teresa. P]lised meremaalased. Meil sai nalja ja naeru, niiet lend l'ks kiiresti, lobisedes ja r00mustades. See oli vast siis lennu l]busaim osa.
Joudsimegi kohale, kallistasime ja l'ksime [ksteisele parimat soovides lahku. edasi olin ""d uhe ASSE papi juures, kes oli ka naljamees. Kui hommikul lennujaama hakkasime s]itma, istusin kohe entusiastlikult autorooli, millepeale ta mulle muiates autov]tmed ulatas. (Parempoolne liiklus.) Ha-ha-haa. Aarepealt oleks lennust maha j''"nud, kuid l'ks h'sti ja j]udsin.
Mul oldi lehvitades lennujaamas vastas. Mu perekod tundub t'pselt nii tore kui v]imalik. Kay e mom, on koolis ]petaja ja muhe, naerab niiet l'mbub naeru k'es. Roy ehk pop samuti v'ga semu, muudkui teevad nalja siin. Kodu on ilus.
S]ites siia, Opotiki'sse, pidin kaela k]veraks vahtima, m"ed, kaljud, palmid, sidtrunipuud kutsuvate sidrunitega. Wonderful. Just wonderful.
Inglisekeel tunneb end mu suus seni veel h''sti. Suhtlemisprobleemi pole isegi. Ajatajust niipalju, et kui Tuuli "tles et neil on kell 11, siis oli mul t'pselt sama tunne, kuigi olin 9 h ees v]i taga (t"psustamisel). No vot siis. tervitan siinkohal Tuulit. Magasin terve p'eva( ehk Eesti oo) ja n]]d l'hen j''lle magama, et kuidagi harjuta ajavahega. R"''kisin ka emaga, tore oli.
Joudsimegi kohale, kallistasime ja l'ksime [ksteisele parimat soovides lahku. edasi olin ""d uhe ASSE papi juures, kes oli ka naljamees. Kui hommikul lennujaama hakkasime s]itma, istusin kohe entusiastlikult autorooli, millepeale ta mulle muiates autov]tmed ulatas. (Parempoolne liiklus.) Ha-ha-haa. Aarepealt oleks lennust maha j''"nud, kuid l'ks h'sti ja j]udsin.
Mul oldi lehvitades lennujaamas vastas. Mu perekod tundub t'pselt nii tore kui v]imalik. Kay e mom, on koolis ]petaja ja muhe, naerab niiet l'mbub naeru k'es. Roy ehk pop samuti v'ga semu, muudkui teevad nalja siin. Kodu on ilus.
S]ites siia, Opotiki'sse, pidin kaela k]veraks vahtima, m"ed, kaljud, palmid, sidtrunipuud kutsuvate sidrunitega. Wonderful. Just wonderful.
Inglisekeel tunneb end mu suus seni veel h''sti. Suhtlemisprobleemi pole isegi. Ajatajust niipalju, et kui Tuuli "tles et neil on kell 11, siis oli mul t'pselt sama tunne, kuigi olin 9 h ees v]i taga (t"psustamisel). No vot siis. tervitan siinkohal Tuulit. Magasin terve p'eva( ehk Eesti oo) ja n]]d l'hen j''lle magama, et kuidagi harjuta ajavahega. R"''kisin ka emaga, tore oli.
Linnulennul II
T]rgist Dubaisse, uni v]ttis v]imust. Magasime Dubai lennujaama p]randal nagu v;sinud k'rbsed. N'gin und. Taavi teab mis und ma n'gin. Tervitan teda siinkohal.
Kirjutasin siis oma vihikukesse niimoodi:
Muidugi ei n'e ma siin midagi, olen lennujaamas, mis meenutab pigem kaubamaja. On oo( pange t'pid peale), kell on kohaliku aja j'rgi 2. Siiski on maja v;ga rahvast t'is. Pikkades mustades ]rpides naised alati ]he voi mitme v'ikse lapsega. Heledates ]rpides mehed. Islam. Inimesed magavad kaootiliselt p]randal, palmide all. Kui lennukist v'ljusime ,oli palav troopika]hk lausa l'mmatav. Justnimelt troopika palav ja m'rg ]hk, mida ma varem kunagi tundnud pole.
Kirjutasin siis oma vihikukesse niimoodi:
Muidugi ei n'e ma siin midagi, olen lennujaamas, mis meenutab pigem kaubamaja. On oo( pange t'pid peale), kell on kohaliku aja j'rgi 2. Siiski on maja v;ga rahvast t'is. Pikkades mustades ]rpides naised alati ]he voi mitme v'ikse lapsega. Heledates ]rpides mehed. Islam. Inimesed magavad kaootiliselt p]randal, palmide all. Kui lennukist v'ljusime ,oli palav troopika]hk lausa l'mmatav. Justnimelt troopika palav ja m'rg ]hk, mida ma varem kunagi tundnud pole.
Linnulennul
Lend Riiast Istanbuli m;;dus l]busalt. Jutustasime ratta-Kaspariga, kui oleks selline saade. L'ks poiss mingitele v'ga suurtele v]istlustele. Raseeritud jalgadest sain aru.
Istanbulis veetsime palava p;eva, kahjuks ringi eriti ei liikunud, sest linn oli hirmu;ratavalt suur. Ei hoomand ta piire. Niisiis piirdusime kena vaatega pingil, ]he kummalise puu all. T]rgi poegade naeratavad n;od siblisid ringi, mis polnud nii meeldiv. Mul on meeletult kahju, et oli vimalus n'ha maailmakeskust, Istanbuli, aga ei laabunud see asi. Ehk tagasiminnes panen ta v'gisi laabuma.
Istanbulis veetsime palava p;eva, kahjuks ringi eriti ei liikunud, sest linn oli hirmu;ratavalt suur. Ei hoomand ta piire. Niisiis piirdusime kena vaatega pingil, ]he kummalise puu all. T]rgi poegade naeratavad n;od siblisid ringi, mis polnud nii meeldiv. Mul on meeletult kahju, et oli vimalus n'ha maailmakeskust, Istanbuli, aga ei laabunud see asi. Ehk tagasiminnes panen ta v'gisi laabuma.
07.07.07
Alustasin reisi 20 000 km kaugusele Uus-Meremaale. Lennud olid pikad, l]busad ja igavad.
Kodus olid s[damlikud h[vastij'tud. Armsam, vanavanemad, vanemad, ]de-venda, Karmen, Tuuli. K]ik on mu s]dames]brad. Tervitan teid s[damest s[damesse.
Kodus olid s[damlikud h[vastij'tud. Armsam, vanavanemad, vanemad, ]de-venda, Karmen, Tuuli. K]ik on mu s]dames]brad. Tervitan teid s[damest s[damesse.
Subscribe to:
Posts (Atom)
