Kui panen klapid pähe, siis näen ainult nende suid liikumas. See on mõnus, nad nagu hajuvad vaikivateks sagijateks, ja mul on muusika. See laeb mu vabaks.
Tore oli Saarast kuulda. Tervised sulle.
Nüüd ma kuulan muusikat. Inglise keelde ma vist täna ei lähe, siin arvuti taga on päris mugav. Ega kedagi ei huvitagi kui ma ei lähe, kõige vähem õpetajat. Sellepärast mulle siinne kool meeldib. Kui tahad, õpid, kui ei taha, ei õpi. Kõigil on valik, ja ilma igasuguse terrorita.
Mõtlen nüüd korraks tagasi meie dogmaatilistele õpetajadele ja lõgistan hambaid.
Olen mõelnud, miks see nii on.
Ma arvan et Nõukogude liit on sinna seemne mulda pannud. Seda näeb ja kuuleb inimestest, kes kodumail on kasvatatud siiski nõukogude vaimus ja tugeva vitsa all. Samas kui siin, on olnud alati vabadus, rõhk on loovtegevusel, inimesed on päikest täis, elule öeldakse jah. Ja kõik väikesed asjad, mis teevad elu mahlasemaks, nagu kunst, maalimine, uued kogemused, muusika, sõbrad ja elu nautimine.
Käisime turul Wellingtonis, turuplatsil mängis muhe bänd, mille plaatki mul aegajalt mängijas on. See on selline turg, kus inimesed müüvad omatehtud kunsti, ehteid, sõbrapaelu, kooki ja jooki, vanu riideid... Üliõpilased saavad kokku ja naudivad üksteist ja iseendid. Üks vanaonu kes vaevalt kõndis, käedki tudisesid, suured prillid ninal, siirdus muusikataktis kõikuvate noorte keskele ja andis oma panuse jalakeerutamisse. Siin on see tavaline nähtus, mulle tundus lihtsalt... nii vaba!
Tänavatel on majaseintel maalid, inimesed kes tulevad vastu naeratavad ja teretavad nagu nad teaks sind juba ammu. Inimesed tunduvad siin justkui nooremad. Kuigi Kay on 51, on ta vaim siiani 21, mittemingit vanainimeselikku kibestumust. Nendega on lihtne koos elada. Lihtne ja lõbus. Ja nad armastavad ja hindavad üksteist täpselt sellisena, nagu me oleme.
Roy ütles, et ta kasvatab oma lapsi nii, et kunagi nad saaks üksteise poole sõpruse ja soojusega pöörduda. Vabadus. See mis meist kasvab on meis juba alguses olemas, seega lihvime neid külgi paremaks. Selleasemel et teha üksteist maha, kunagi pole piisavalt hea.
Me oleme täiuslikud, armastame siis üksteist sellisena.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Kirjutised
-
►
2009
(5)
- ► December 2009 (1)
- ► October 2009 (3)
- ► March 2009 (1)
-
►
2008
(9)
- ► December 2008 (1)
- ► March 2008 (2)
- ► February 2008 (6)
-
▼
2007
(44)
- ► December 2007 (4)
- ► November 2007 (6)
- ► September 2007 (7)
- ► August 2007 (12)
7 comments:
Kas me siia, Eestisse, saaksime ka ehk killuke päikest? See vihm ja pori muutuvad pisut tüütuks juba:)
jaaa muidugi!!!!
saadan sulle oma mottes palju palju paikest!
ja tead, pilvede taga on paike alati olemas.
Ma teadsin seda, kuid olin unustanud. :) häbi mulle.
kekul e niipalju,
et taanist saab ka sutsu päikeset eestisse saata.
mul perekond tuleb suurte kottidega homme päikest püüdma.
kommid annavad mulle ja päikese ja kollased-punased lehed võtavad kaasa
made - rääkisin kay'ga paar sõna läbi sinu skipe.
head rõõmus sulle mu kallis sõber
Kui vahva, su perekond tuleb külla.
Ooh, hea.
Nautige teineteist.
tervitan sind:)
mm, okei. te mõlema päikesepostitused jõudsid kohale:) suurimate tänudega, keku.
miks mitte:)
Post a Comment