Maletan kuidas kui kell 5 hommikul loi, istusime veel tule aares, ja kukk kires. Siis oli korraga kogu kanapere ouel ja nokkis teri. Nagu sormenipsu peale. nagu neil oleks vaikene kell, ja keegi ei maga kunagi sisse. See oli nii random. Maletan kuidas lamasin murul ja vaatasin pilvist varahommikutaevast. Diany pomises suunurgast: go gurl.
Keegi tousis pusti, kana ehmatas ja huppas lokkesse. Fireflies and a cloud of ash was left behind kui see tuhatnelja kaagutades labi tule kihutas. Naljakas.
Elektrikitarr oli v'lja tooduid, panime sormed kulge. leidsime oiged akordid, ja mu sorm kompis soolod. Jei, see kukkus hasti valja. Hahaa
Taevas muutus kiiresti pime-tumedast helehalliks, taevamass liikus kiiresti nagu uhes nendest loodusfilmidest kus nad on kiirenduse paale pandud. Nagin seda esimest korda elus. Me koik olime seal, me olime koos, aga samas ei olnud ka...
Tegin mulle mullitajaga ja Tom oli kurb et ma temaga aega ei tahtnud viita. Aga mullid tegid koik heaks.
Kendra tantsis rummipudeliga kolarite ees, just nagu hullunud koduperenaine, tapselt kelleks ta oli riietunud. ja mina tantsisin Bob marley- waiting in vain, see on uks mu lemmiklaul.
1 comment:
Kuigi mulle hommikul vara üleval olemine õhtul pikalt kondamisest rohkem meeldib, olen siiski rohkem õhtuti kaua üleval ja magan kauem :s
...:) Kõik muutub.
Post a Comment