Muljeterikas päev, esimene koolipäev.Jõudsin juba korraks mõelda, et saaks see juba läbi, kui kõik hakkas paremini minema.
Millest täna olen palju mõelnud, keel.
Keel siin, keel kodus, kõikjal ja mitte meie ja nende keel vaid, meie keel, meid ühendamaks.
Sellepärast naudin keeleõppimist, kompamist, mõistmist ja mittemõistmist, sest nii kaugele on minna, meie keeles, nii sügavale vaadata.
Rääkisime popi ja momiga keelest. Meil on olnud kombeks igal õhtul sõnu läbi vaadata, õppida, kirjutame nad külmkapile, ja ma kirjutan neile ülepäeviti ka eesti keelseid sõnu. Siiamaani on seal: Tere hommikust! Headööd! ning luuslanki lööma ehk siis laisklema. To lounge around.
Though...nad unustavad alalõpmata ära eee-d ja ööö-d. Aga nad on agarad õppijad.
Mäletan veel seda hiljutist tunnet, kui veel Eestimaal elasin, kui näiteks luuletasin, rääkisin, kuulasin Vägilasi, kuidas tundsin keele võlu ja tunnetasin seda kinki mis on antud selle näol et saan seda imelist ja just eesti keelt kasutada, tunnetada oma kasutuses. Ta on sama painduv kui kõige värskem pajuoks, tema kõla on vapustavalt malbe ja kaunis kui sellele mõelda. Ma tõesti armastan eesti keelt. Ta on nii kaunis, oma murdes, luuletades, kokku pannes ja lahti võttes. Lihtsalt arvutult võimalusi, kui on tahtmist keelt tunnetada kui suurt kinki.
Roy ütles, et ta kasutab seda kui tööriista. Milleks leiutada jalgratast, kui jalgaratas on juba ammu leiutatud? Hea on teda kasutada, noh me ei mõtlegi, kas on hea või ei ole, aga mugav, käepärane, spontaane. Mulle meeldib jalgratas algusest lõpuni, tema lenkstang ja kett, ja lülid, millest kett on kokku pandud, mulle meeldivad ta kummid, sest nad sõidavad kõigest üle kiiruga ja lauldes ja uneledes ja vingerdades ja raskelt ja vahest lähevad katki.
Ja kust meie keel tuleb? Ma kodus olles mõtlesin veel selle peale... Ta tuleb Põhjamaade külmast (nagu siinne keel tuleb lõunamaade soojusest), mere kohinast, meie maa ajaloost, meie lasteaialapse laulust, maakodust, isast ja vanavanavanematest. Seosed kõige vahel, mis on meie ümber... seos Maa, taeva, armastuse, sõpruse... keele... vahel.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Kirjutised
-
►
2009
(5)
- ► December 2009 (1)
- ► October 2009 (3)
- ► March 2009 (1)
-
►
2008
(9)
- ► December 2008 (1)
- ► March 2008 (2)
- ► February 2008 (6)
-
▼
2007
(44)
- ► December 2007 (4)
- ► November 2007 (6)
- ► October 2007 (4)
- ► September 2007 (7)
- ► August 2007 (12)
4 comments:
on näha et hakad juba sealse elu ja oluga kohanema. Lahe tervita oma teisi vanemaid minupoolt ja mind ikka siiamaani huvitab nende perekonnanimi :P Kas nad on kuidagi seotud Alfrediga?
Päris tore on sinu tegemistest lugeda, nii oled sa veel rohkemgi minuga. :)
Kallikene, sa ei tea, kuidas ma sinuga kaasa tunnen. Kuigi olen õnnelik, et saan jälle saksa keeles rääkida, mida valdan palju paremini, kui ühtegi võõrkeelt, igatsen ma eesti keelt. Mõnikord kui ärkan hommikul üles ja mu aju pole ennast veel soojaks töötanud, räägin ikka veel eesti keelt. Tuleb lihtsalt automaatselt. Kahjuks ainult, et minu Mama eesti keelest aru ei saa... aeg-ajalt ta vastab siis heebrea keeles, et ma oma viga taipaks:D
Eesti keel on ikka eesti keel. See voolavus ja sujuvus, mis me keeles on, on lihtsalt võrratu.
Kallimusipai
Post a Comment