Mõte

Nüüd pole enam kaua jäänud siin olla. Kaks ja pool kuud. Palju mõtteid selle kohta, ootusi ja hirme ka. Mis saab kui koju lähen? Kes mind ootab? Kuidas enam mahun sinna vormi millesse kodusolleski enam ei mahtunud, sinna ühiskonna loodud vormi, kus kõik teavad paremini mis on teistele hea, ja kus miski ega keegi pole kunagi küllalt hea ning naeratust ja mõistmist liiga harva näeb?
Selline mõte on nüüd mu pea tagaosas.
Ma ütlesin kõik, aga nüüd parandan end- paljud.

Mul on inimesed, kes mind ootavad. Need on mu pea eesosas.

Uus-Meremaa on nii kaunis! Lõputud pildid mu mälus, Raglan, South Islandi lumised mäed ja helesinised järved, New Plymouth ja mount Taranaki. Lihtsalt pildid mida kunagi poleks osanud lootagi, et näen. Ja inimesed keda olen kohanud, üle maailma , kannan neid oma südames. ja varsti kohtume nende kõigiga taas.

Pondering about India, Brazil...