Friday, 19 October 2007

Milarepa

Karmen , Tuuli,Tenno ja Riho saatsid mulle paki, mille sain eile õhtul kätte. See tegi mulle niipalju rõõmu, et kohe oli. Aitäh mu armsad. Ma tunnen teist niiväga puudust.

Pakis oli ka väike kauni kaanega raamat Milarepa. Lugesin selle juba 2 korda läbi, nii hea on eesti keeles lugeda. Võrratu. Igatsen lugemist, sest ingliskeeles on siiski nii palju sõnu, mis tahavad tõlkimist. Mida enam neid avastan, seda enam tuleb uusi juurde. Saan vabalt lugeda National Geographicut, sest olen selle kirjutamisstiili selgeks saanud, omaks võtnud. Aga igal raamatul on sellele omane kirjutamis-stiil ja keelekasutus. See ajab ikka vahel tõega vihale- loe lause ja tõlgi, ei saagi juttu süveneda. Oli hea eesti keeles lugeda.
MIlarepa lugu liigutas mind sügavalt. See oli budistlikus õpetuslaadis jutt. Lugu hingede rändamisest.
Mis sa arvad , mis sinuga juhtub peale surma?
Ma usun, et me sünnime uuesti teises kehas. Oleme siia ilma sündinud õppima, ületama kannatused, mida materiaalne maailm meile oma peibutustega saadab.
Ületama ego ja õppima loobuma.
Nagu Milarepa, kes oma elu vanaduspõlvil istus oma mäekünkal, tal polnud mitte midagi, aga ta oli südamest õnnelik. Tal oli rahu. Ta oli osa kõiksusest.
Milarepa raamat ütles, et need inimesed, kes võtavad endilt elu, sooritavad enesetapu, sünnivad järgmises elus sitakärbsetena. See tundub mulle loogiline.

Leiutasin eile mängu. See mäng käib niimoodi, et on grupp inimesi. Näiteks perekond, või grupp sõpru... või on külalised. Mängu idee on vabaneda hirmust ja lasta oma fantaasial lennata. Vabaneda hirmust, mis on ego, et teised inimesed vaatavad. Ja siis, kui sa enam ei hooli, et teised inimesed vaatavad ega ei hooli mida teised teevad, sa võid olla vaba. Hea oleks kui muusika käib, midagi mõnusat. Sa võid ennast liigutada nii nagu muusika sind vormib, või olla jänes põõsa all, pikkade kõrvade ja võbeleva ninaga. Sa võid olla baleriin ja tantsida nii nagu nad seda sinu mälestustes alati on teinud ..kell või juurviljanuga, ükskõik kuhu su fantaasia sind kannab, kui ei ole enam hirmu. Kõik inimesed mängivad kaasa ja on rõõmsad. Samas see on ka väga lõbus, sest kõik rihmad on vabad. See on väga naljakas kuidas üks selline mänguosaline võib käituda, täiesti ebatavaline, tobe ja võrratu. Kas sina suudad loobuda hirmust ja saada vabaks?
Selle mängunimi on võiküpsis.

5 comments:

Keku said...

Ütle,
miks võiküpsis? :D

Madeleine said...

sest samal ajal kui ma slle mangu leiutasin oli laual kupsis voiga.

ja ka sellel lihtsal pohjusel, et miks mitte?!

:D

Keku said...

Ma ei üllatu, lausa eeldasin seda:)

Ning tõesti, miks mitte:)

Tulisild said...

Jajah, kaval Made. Tore on, kui maailmas info ei levi ja kõik inimesed kõiki asju ei tea, mida maailmas mujal juba teatakse. See tähendab, et on võimalik kõiki asju, mis juba avastatud on, ise avastada :)
Jee Made. Sa avastasid mängu, mis paneb vanatoid juukseid peast kakkuma või niisama hallina minetama, näost valgeks minema või VALGUSTUMA :)
...Oi jah, kell on palju ja ma peksan natuke segast. Mis seal ikka. Kalli kalli :)

Madeleine said...

Kuule, kallikalli sulle ka!

About Me

My photo
Kesk tn, Tartu, Estonia