mõlgutus

Suured üksused kipuvad esile.
Suured üksused, mida pean silmas on näiteks aeg, tuul, 4.dimensioon. Kõike seda õpin lihtsast hommikusest rattasõidust kooli ja vahel ka tagasi. Varemalt sõitsin nii kooli kui tagasi, aga mingi aeg märkasin, et pärastlõunati tagasisõites on tuul päris kõvasti vastu. Niisiis, hülgasin tagasisõidu ja nautisin ainult hommikust retke. Nüüd olen märganud et koolisõites on tuul vastu ja tagasisõites poolt. Veider mõju on nendel tuulesuuna vahetustel. Panevad mind tunnetama õhu liikumisi idast ja laanest. Ma tunnen ilmakaari, mitte ma ei tea neid, vaid tajun kuidagi teisiti... See paneb mind aimama ka pilvede liikumist ja kuhu hommikul esimese asjana vaatan- ega seal pole vihmapilvi terendamas. Igatahes, see on lihtsalt üks tähelepanekutest.
Teine tähelepanek, mille õpin ka rattasõidust, on aeg. Aja suhtelisus, relatiivsus nimelt. Tema seos situatsiooniga...millal jõuan sihtpunkti ja millise pingutusega, pingutus on poordvõrdeline mu mentaalse seisundiga.

Meil on sel nädalavahetusel vaikne filmifestival kaimas, reedese lõuna ja õhtupooliku veetsin seal. Vaatasime 1922 loodud Draakulat, mustvalge linastus ja klaveritausal, vanas filmiteatris, süües igikestvaid jaffasid (ekstra movie theateri kommid). Oli lihtsalt elamus 1920ndatest.
Kõik teavad seda klassikalist draakula klippi, kus must vari seinal liigub trepist ulesse, küüned laiali, aeglaselt, nii et jõuad hirmujudinaid tunda, või naerma hakata.

Siin perekonnas elades olen täheldanud, kui oluline on rääkimine, jagamine, suhtlemine või teavitamine. Kui palju uksmeelt voib arusaamatusesse tuua suhtlemisega, lihtsalt teada andmisega, mida me mõtleme. Inimesed võtavad selle vastu, ja lulitavad ellu. Kui see mida me tunneme väljapoole, saab välja oeldud, siis saab ta olevaks. Enne ta on lihtsalt kahtlus meis. nagu Taavi ütles mulle ükskord, et kui on erimeelsus, ära jookse minema, oma tuppa või üksiolemisse, sest see ei anna kummagile poolele midagi. Kuigi vahest on jube kihk sulguda oma kesta selle erimeelsusega. Aga sel juhul erimeelsuseks ta jääbki...
Olen tohutult leidnud jagamise kasumit. Siis oleme me selles, misiganes on halvasti, koos. Mitte lõhkudes üksteist ja ennast, vaid olles toeks ja tugevuseks.