rada...

Pühapäeva õhtul käisime Kinza juures õhtusöögil, ta valmistas meile maitsva vegetariaani õhtusöögi kõikide uute viljadega, mida ma polnud varem maitsnud. See on nii mõnus, ennastületav tunne, kui mu eestlaslikult konservatiive toidumaitse hakkab alla andma, annan täielikult võimaluse kõikidele uutele maitsetele. Näiteks kõrvits praetud ja keedetud igatpidi, erinevad miksitud kastmed, kõik kokku pannes kõigega, ja kui anda talle võimalus, siis ta maitseb oivaline. See on mu jaoks midagi täiesti uut, kadestan inimesi kes suudavad eksperimenteerida maitsetega, ma varem ei suutnud.
Mängisime ühk lauamängu, mida ma tegelikult küll ei nimetaks päris lauamänguks, ta on veidi sarnane monopolile, aga plju palju keerukam, sest äri käib aktsiatega. Igatahes, selle nimi on Rat Race, mis tähendab rotijooks, eesmärk on välja saada 8-5 tööinimese staatusest. Mäng on rohekm kui reaalne, sest päris elus käib rahategemine samamoodi. Olen natuke mõlgutanud mõtet, alustada Trading'uga... Olen päris palju mõlgutanud mõtteid rahategemise üle, sest kunagi see aeg vististi tuleb.
Mind rõõmustab, et erinevad inimesed siin käivad vaimset rada, sest need inimesed on kuidagi teisemad, rõõmsamad, rohkem aldis endast ära andma. Neljapäeval läheme Whakatane'sse(linn), Kinza ja Kayga, kus on Sai Baba pühendunute kokkusaamine. Olen end natuke kurssi viinud Sai õpetustega ja ei jõua ära oodata kunas see neljapäev juba saabub. Üks suur mõte tema õpetustest on andmine. Kes annab endast ära, annab teistele, sellele tuleb kõik hea tagasi.